6. Isertitat agguataarneqarneri
Kapitalimi uani inuiaqatigiinni isertitat
agguataarneqarneri imaluunniit isertitat assigiinngissutaat saqqummiunneqarput.
Nunanut Avannarlernut EU-mullu sanilliussisoqarpoq. Naggasiullugulu ilaqutariinni
meerartalinni isertitat assigiinngissutaat immikkut naatsorsuffigineqarlutik
saqqummiunneqarput.
Kalaallit Nunaanni ilaqutariit akornanni
isertitat agguataarneqarnerini misissuinermi isertitat atoriaannaat
annertussusaat atorneqarpoq, isertitani ilaqutariit annertussusaat ukiuisalu
qanoq inissisimaneri sanilliunneqarsinnaasunngorniarlugit.
Pineqartuni agguataarinermi uuttuutit pingasut
atorneqarput, isertitallu agguataarneqarnerini immikkut tamarmik
nassuiaateqarlutik:
·
Gini-koefficienti
·
Piitsuussuermut
qanissuseq
·
S80/20
Uuttuutit pingasut tamarmik The European
Union Statistics on Income and Living Conditions (EU-SILC)-mi maleruagassat
malillugit naatsorsorneqarput, EU-SILC-milu OECD-mi piumasaqaatit tamaasa
angusimavaat nunanut allanut sanilliunneqarsinnaalluarlutik. Takuuk kapitali
7-imi immikkoortoq 7.6.
Isertitat agguataarneqarnerat inuiaqatigiit
akornanni isertitat qanoq naligiitsiginerannik imaluunniit nikingatiginerannik
taamaallaat takutitsisuunngilaq. Isertitalli agguataarneqarneri inuunermi
assigiinngitsunik inissisimaffinnik aamma takussutissaasinnaavoq.
Assersuutigalungu inuusuttut ilinniakkamik ingerlatallit nalinginnaasumik
appasissunik isertitaqartarput, ilinniakkalli naammassinerani
inuussutissarsiornermi misilittagaqarnerulernermi aamma qaffakkiartortunik.
Taamatuttaaq inuiaqatigiinni isertitat assigiinngiissitaarnerinut
peqqutaasinnaavoq inuit ataasiakkaat appasinnerusunik isertitaqarniarlutik
namminneq aaliangertarneri, assersuutigalungu piffissap ilaannaatigut sulisarnikkut.
6.1 2002-miit 2021-mut Kalaallit Nunaanni
isertitat agguataarneqarneri
Uuttuutit assigiinngitsut pingasut immikkut
sammiveqaraluartut tamarmik ineriartornermi assigusunik takutitsipput.
2004-imiit 2005-imut assigiinngissummi kiisalu piitsuussutsimut qanissusermi
annertuumik appariaateqartoqarnera pingaartumik malunnarpoq. 2005
aallarnerfigalungu akileraartarnermut inatsimmi allannguutit
atuutsinneqalernerannik tamanna peqquteqarsinnaavoq.
Isertitanit akileraartussap akissarsiaasa
ilanngaatissaa 40.000 kr.-miit 48.000 kr.-mut qaffanneqarpoq,
nalinginnaasumillu akissarsianut ilanngaat 8.000 kr-miit 10.000 kr.-nut
qaffanneqarluni, akileraartarnermullu pct.-i 2 procentpointimik qaffappoq.
Allannguutit isertitakinnerusut akileraarnikinnerulersippaat, isertitaqarnerusartullu
akileraarnerusalerlutik, tamakkiisumilli isigalugu akileraarutit
allannguuteqarujussuanngillat.
2020-mi isertitat aallaavigalugit
suliffeqarnermut nunaqavissunut tapi akileraarutaasussaanngitsoq
atuutsinneqalerpoq. Tapi sulinermut ilanngaamik taaguuteqartinneqartoq
akunnattumik appasinnerusunillu isertitallit atoriaannarnik annertunerusunik
isertitaqalernerannik tamanna kinguneqarpoq.
Immikkut maluginiaqquneqarpoq 2016-imiit
2017-imut nikeriarneq ilaatigut utoqqalinersiassanut nunani allaniittunut
akiliilernermi akileraartalerneq pissutaasut ilagimmassuk. Tamanna
assigiinngisitaarnernut uuttuutinut 2017-imoortunut naatsorsuutinut
sunniuteqarpoq.
Gini-koefficienti
Assigiinngisitaarnernut nassuiaat nunarsuarmi
atorneqarnerpaaq tassaavoq Gini-koefficienti, isertitat assigiinngisitaarneri
Gini-koefficinti atorlugu takuneqarsinnaasarpoq. Koefficienti kisitsisaavoq
1-ip 100-llu akornaniittoq. Gini-koefficienti 0-imut qaninnerugaangami
isertitat assigiinngisitaarneri annikinnerusarput, inuiaqatigiinnilu
naligiissaarnerusumik isertitat inissisimasarlutik.
Kalaallit Nunaanni Gini-koefficienti
2002-miilli qaffakkiartuaarpoq, tamatuma takutippaa inuiaqatigiinni isertitat
eqqarsaatigalugit nikingassut annertusiartortoq. 2017-imi qaffasinnerpaasimavoq
36,0-iulluni tamatumalu kingorna 2018-imi 34,9-mut aamma 2019-imi 34,6-imut
apparsimalluni. 2020-mi nikingassut 2018-misut 34.9-mut qaffaqqippoq,
titartagaq 6.1. takuuk. 2021-milu 2009-miilli aatsaat taamak
appasitsigisimavoq.
2017-imi isertitat nikingassutaat piviusumi
qaffasinnerpaajunngilaq. 2017-imi isertitat atoriaannaat naligiissinnerannut
2017-imi januaarip aallaqqaataani akileraarutigineqartalersut sulisitsisullu
utoqqalinersiaqalernissamut Kalaallit Nunaata avataanut akileraarutaat tassani
ilaammata. Taakku aatsaat 2018-imi immikkoortinneqarsinnaalerput,
Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup akileraarutinut nalunaarsuutaat malillugit,
isertitat tamakkiisut katinneri, isertitat atoriaannaat aamma annertussusaat
tassani piiarneqarsinnaalermata. Titartagaq 6.1-imi takutinneqartumit 2017-imi
assigiinngissutsip eqqortup annikinnerulaarsimanissaa tassani
naatsorsuutigineqassaaq.
Titartagaq
6.1 Gini-koefficienti 2002-2021
Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNIU101
Pissutsit piviusut malillugit
naligiivissortunik isertitallit akuttusoorujussuupput. Gini-koefficientip
pitsaaqutigaa kisitsit ataaseq atorlugu isertitakinnerpaat isertitaqqortunerpaallu
qanoq nikingatiginerannik takutitsisinnaagami. Taamaasilluni
ajornanngitsuaqqamik isertitat assigiinngisitaarnerat
nassuiarneqarsinnaalersillugu.
Gini-koefficientimi isertitat qanoq
qaffasitsiginerat koffecientimi apeqqutaatinneqannginnera taamaattoq
ajoqutaavoq. Gini-koefficienti atorlugu takusinnaanngilarput piitsuunerpaat
piitsuunerulersimanersut. Gini-koefficientili qaffakkiartoraangat
takuneqarsinnaasarpoq isertitaqqortunerpaat isertitaqqortusiartornerat
isertitakinnerpaanut sanilliullugit sukkanerunersoq, taamatullu
inuiaqatigiinnilu nikingassut annertusigaluttuinnartoq.
Piitsuussusermut qanissuseq
Piitsuussusermut qanissuseq tassaavoq
piitsuussutsip inuiaqatigiinni inooriaatsimut uuttuunneqarnera.
Piitsuussusermut qanittutut naatsorsorneqarput inuiaqatigiinni amerlanerusut
akissaqartinneqartunut akissaqanngippata, isertitat tamakkerlutik naligisa
qeqqanni inissisimasutut taaneqarlutik. Innuttaasut affai appasinnerusunik
isertitallit affaalu qaffasinnerusunik isertitallit isertitat nalingisa
qeqqaniittoq annertussuseq atorlugu immikkoortinneqartarput.
Piitsuussusermut qanissuseq uuttorniaraani
isertitat kisiisa isigisariaqanngillat, pigisanit nalilinnit inuuniuteqarluni
appasinnerusunik isertitaqarnissaq toqqarneqarsimasinnaammat. Massakkumuugallartoq
Naatsorsueqqissaartarfimmit pigisat nalillit pillugit kisitsisitigut
paasissutissiortoqartanngilaq, piitsuussusermullu qanissuseq ilaqutariinni
isertitat atoriaannaat annertussusaat malillugit naatsorsorneqartarpoq.
2021-mi ilaqutariit isertitaanut
nalunaarsuiffik ilaqutariinnik 28.268-inik imaqarpoq. Ilaqutariinni taakkunani
inuit katillugit 53.585-iupput. Piitsuussutsimut qanissutsip kisinneqarnerani
ilaqutariit ataasiaakkaat isertitaasa atoriaannaat annertussusaat ilaqutariinni
inunnut tamanut agguaanneqarput. Annertussusermut uuttuut atorlugu ilaqutariit
atoriaannartut isertitaat inuit amerlassusaannut uuttorneqarpoq, ilaqutariinni
pineqartuni inuit isertitaasa atoriaannaat annertussusaat assigiilersillugit.
Titartagaq 6.2-mi takutinneqarpoq isertitanut
appasissunut killiliussat malillugit, isertitat naligisa qeqqani 40 pct.-it, 50
pct.-it 60 pct.-illu ataanni inissisimasunut, kisitsineq. 2021-mi inuit 9.538-t
18 pct.-inik annertussusillit appasissunillu isertitallit isertitat nalingisa
qeqqanni 60 pct.-it ataanni inissisimasutut. Isertitakinnerusut isertitat
annertussusaasa qeqqanni 60 pct.-illu ataani inissisimasut tallimaagaangata
ataaseq pitsuussusermut qanittumi inissisimasartoq tamanna isumaqarpoq.
Isertitanut appasinnerusunut killiliussaq
isertitat annertussusaasa qeqqani 40 pct.-inut apparaanni 2021-mi inuit
3.697-it 6,9 pct.-inik annertussusillit piitsuussusermut qanittutut
taaneqarsinnaapput. 2010-p kingornali taakku 5-7 pct.-inik
annertussuseqartarput.
Titartagaq
6.2 Piitsuussusermut qanissutsit uuttuutaat 2002-2021
Ilaqutariinni najugaqartunut ROP40, ROP50 aamma ROP60 isertitat tamakkerlutik nalingisa qeqqanni 40 pct.-it, 50 pct.-it aamma 60 pct.-it ataallugit isertitalinnut uuttuutaapput.
Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNIU101
Isertitakkaat isertitakitsullu akornanni nikingassut
(S80/20)
S80/20 nikingassutsinut uuttuutaavoq
isertitaqqortunerpaat 20 pct.-ii aamma isertitakinnerpaat 20 pct.-iisa
assigiinngissutaannik nassuiarneqartartoq. S80/20 atorlugu takuneqarsinnaavoq
ilaqutariit isertitaasa assigiinngisitaarneranni isertitaqarnerpaat aamma
isertitakinnerpaat nikingassutaat. Uuttuut nunat tamalaat akornanni isertitat
nikingassutaannut nassuiaatitut atorneqarajuppoq.
Isertitakitsut aamma isertitaqqortuut imminnut
nikingassusaat Gini-koefficientimitulli ipput. 2021-mi Kalaallit Nunaanni
S80/20 malillugu uuttuut 5,3-miippoq, takuuk titartagaq 6.3. Tamanna
ilaqutariit qaffasinnerusumik isertitallit ilaqutariinnit isertitakinnerusunit
5,3-mik qaffasinnerusumik atoriaannarnik isertititaqarnerannik isumaqarpoq.
Titartagaq
6.3 Ilaqutariit isertitakkaat isertitakitsullu akornanni nikingassut 2002-2021
Titartakkami
takutinneqarpoq S80/20, isertitaqqortunerpaat 20 pct.-iisa aamma
isertitakinnerpaat 20 pct.-iisa nikingassusaat. S80/20 qaffasinnerugaangami
nikingassut annertunerusarpoq, appasinnerugaangamilu annikinnerusarluni.
Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNIU101
6.2 Nunat tamalaat akornanni sanilliussineq
Titartagaq 6.4 aamma 6.5 malillugit Kalaallit
Nunaanni ilaqutariit akornanni isertitat nikingassutaat, piitsussusermut
qanissutsumi kisitsisit assigalungit, nunanut avannarlernut allanut
saniuliussinermi qaffassissusaat annertuneruvoq.
Titartagaq 6.4 Nunani Avannarlerni EU-milu Gini-koefficienti
Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNIU101, EU-SILC aamma Nordisk Ministerråd
Titartagaq 6.5-imi takutinneqarpoq
piitsuussuermi qanissuseq isertitanut killigititani isertitat tamakkiisut
annertussusaasa qeqqani 60 pct.-it ataallugit inissisimasunut. Nunat
ilanngunneqarsimasut akornanni Kalaallit Nunanni piitsuussuermut qanissuseq
qaffasinnerpaavoq. Sverige-mi piitsuussusermut qanissuseq EU-mi
agguaqatigiissitsinertulli annertutigaaq, kisianni Island-imiit, Danmark-imiit,
Finland-imiit Norge-miillu annertunerulluni.
Titartagaq
6.5 Nunani Avannarlerni EU-milu piitsuussusermut qanissuseq
Malugiuk: Kalaallit Nunaannut kisitsisit kisitsisaagallarput. Piitsuussusermut qanissutsimut uuttuut ROP60 malillugu ilaqutariinni inissisimasut isertitat annertussusaasa qeqqanni 60 pct. ataallugu isertitallit uani takutinneqarput.
Najoqqutaq: https://bank.stat.gl/INNIU101, EU-SILC aamma Nordisk Ministerråd.
Nunat tamalaat akornanni sanilliussinerit
mianersuunneqassapput. The European Union Statistics on Income and Living
Condition (EU-SILC)-mi nikingassutsinut naleqqersuutit maleruagassallu
sapinngisamik najoqqutarineqarauartut, assigiinngissitaartunik naatsorsuinermi
periuseqarsinnaammata. Kalaallit Nunaanni aamma Danmark-imi, nunat ataasiakkaat
assigalungit, isertitat positiviusut aamma negativiusut tamaasa
nikingassutsinut misissuinermi ilanngunneqartarput. Taassuma saniatigut
Kalaallit Nunaanni piniarnermi aalisarnermilu pisanik imminut pilersorneq
aningaasaqarnikkut tapertaasartoq annertuvoq, isertitat kisitsisitigut
paasissutissaannik naatsorsuinermi ilanngunneqartanngitsoq.
6.3 Ilaqutariit meerartallit akornanni
isertitat agguataarneqarneri
Immikkoortumi matumani ilaquariit minnerpaamik
ataatsimik 18-illu ataallugit ukiulimmik meerartallit Gini-koefficienti
malillugu naatsorsuutaat. Immikoortoq 6.1-imi nassuiarneqareersutut kisitsinermi
periaaseq atorneqarpoq.
Nuna tamakkerlugu Gini-koefficientimi
ineriartornermi inissisimaneq aamma ilaqutariinnut meerartalinnut atuuppoq,
takuuk titartagaq 6.6. Ilaqutariinni meerartalinni Gini-koefficienti, nuna
tamakkerlugu ilaqutariit tamakkerlutik isertitaannut naatsorsuutinit tamanit,
appasinnerusumik inissisimavoq, tamannalu ilaqutariinni inunnut tamanut
isertitat naligiissaartumik agguaanneqarsimanerinut takussutissaavoq.
2008-mi ilaqutariinnut meerartalinnut Gini-koefficienti
qaffakkiartuaarsimavoq, ilaqutariit meerartallit akornanni isertitat
nikingassutaasa annertunerunerannik isumaqartumik. Ukiumilu pineqartumi
takuneqarsiinnaavoq ilaqutariinni tamani killormut nikingassut
annikinnerulerluni ingerlasimasoq. 2008-mi, 2007-mut 2009-mullu naleqqiullugit,
nikingassutsip annertunerulernera ilaatigut akileraarutaasussaanngitsunik
pisortanit ikiorsiissutit annikinnerusut naatsorsorneqarsimammanerannik
nassuiarneqarsinnaavoq. Taamaattumik 2008-mi ilaqitariit meerartallit akornanni
isertitat nikingassutaat annertooq pisortanit ikiorsiissutaasartut
naatsorsuutinut ilanngunneqarsimannginnerat tassani peqqutaaqataasinnaavoq.
Titartagaq 6.6 malillugu 2021-mi ilaqutariit
tamakkerlutik kiisalu ilaqutariit meerartallit akornanni nikingassutaat
appariarsimavoq.
Titartagaq 6.6 Gini-koefficienti 2002-2021
Najoqqutaq: Isertitanut nalunaarsuiffit ilaqutariinnut tunngasunik immikkut naatsorsuineq.